Ühes vaikses väikelinnas oli väga armastatud ja hinnatud arst, kuid kahjuks oli tal üks halb komme – ta ei suutnud kunagi panna parandustähte retseptile, mis tähendas, et patsiendid said alati valed ravimid. Kuidagi polnud see seni probleemi tekitanud, kuna tema diagnoosid olid alati lihtsalt nii täpsed.
Kuni ühel päeval tuli tema juurde sportlik noormees, kellel tekkisid treeningu ajal tugevad valud alakõhus. Arst uuris teda hoolikalt, kuulas tema kaebusi ja kirjutas lihtsalt “Valuvaigisti” üles.
Noormees võttis retsepti ning tormas kohe lähima apteegi poole. Kuid selgus, et sellel konkreetsel päeval oli apteeker sattunud haigele ja appi oli tulnud uus assistent, kes polnud arsti käekirjaga tuttav.
Assistent luges retsepti ja mõtles, mis ravim see võiks olla. Ta mõtles ja mõtles ning lõpuks jõudis selleni, et arst tahtis, et noormees saaks “‘Stressivastase’ ravimi”. See tundus ju loogiline, sest valud võivad ju olla põhjustatud liigsest stressist.
Noormees võttis ravimi ja järgmisel päeval ta vaevasid enam polnud.
Samal päeval kohtus arst linnas noormehe vanematega ja küsis, kuidas nende pojal läheb. Vanemad vastasid, et ta on täielikus šokis ja keeldub kodust lahkumast, kuna ta kahtlustab, et tema arst soovib teda mürgitada.
Arst ei saanud aru, milles viga võiks olla ja vanemad selgitasid, et noormees võttis arsti antud ravimi ning nüüd kahtlustab mürgitamist. Arst kõhklema ei jäänud, vaid läks kiiresti apteeki ravimit kontrollima.
Mis aga selgus, oli šokeeriv – arsti “Valuvaigisti” retseptil oli tegelikult “Viagra” kirjas. Arst punastas ja vabandas, et oli taaskord unustanud parandustähe kirjutada.
Apteeker ja arst otsustasid koos vanematele selgitada, mis tegelikult juhtus ning noormees lõpuks mõistis kogu situatsiooni. Ta oli segi ajanud võimalikud “kõrvalnähud” ja endas tekkivad “valuvaigistavad” tunded.
Nüüdsest kirjutas arst igale retseptile alati selguse mõttes täiesti välja “Valuvaigisti”.
Märksõnad: arst, retsept, ravim, apteek, segadus
