Erika Harris

Vana talumees ostis linna sõites mitte just nii kasuliku, kuid huvitava asja – nimelt taskulambi.

Ostes ütles müüja: “Selle lambiga saab näha öösel kaugemale kui raudteetuli. Sa võid proovida!”

Talumees tuli koju ja kui läks öö, võttis taskulambi välja, lülitas sisse ja hakkas proovima. Järgmisel hommikul tulid naabrid ja küsisid: “Mis asi see on, et üle öö on sinu kaev ilusasti valgeks värvitud? Kust sa sellise suurepärase värvi said?”

Talumees naeris ja ütles: “See polnud värv, vaid minu uus taskulamp.”

Märksõnad: “vana talumees”, “taskulamp”

Kord olid vaatamas kolm naist uue filmi, kus Johnny Depp oli peategelane. Peale filmi loomulikult hakkasid nad võrdlema, kellele Depp meeldis rohkem.

Esimese naise arvates oli Depp parim näitleja, kelle filmides oli ta käinud. Teine naine aga lisas, et lisaks näitlejaks olemisele oli ta ka suurepärane kitarri mängija. Kolmas naine ütles aga, et ta meeldib talle kõige rohkem sellepärast, et ta räägib prantsuse keelt nagu päris prantslane.

Mõni hetk hiljem astus ruumi nende sõbranna, kes küsis, miks nad nii rõõmsad on. Nad selgitasid talle, et olid rääkinud Johnny Deppist ja arutanud, miks ta neile meeldib.

Neljas naine vaatas neid mõnda aega ja ütles lõpuks: “Ma ei tea midagi Johnny Deppi näitlejandusest, kitarri mängimise võimest ega tema prantsuse keele oskusest… aga sinna auku, mille tema viimases filmis kaevates ta higistas… no sinna tahaks küll elama minna.”

Naiste võrdlus

Kõik naised olid eri vanuses, eri tüüpi isiksused ja nad kõik olid mõjutatud erinevatest Deppi iseloomujoontest. Nad kõik ei saa vaidlustada, et Deppi välimus on atraktiivne, kuid igaühel on oma isiklik põhjus, miks ta neile meeldib. See viitab sellele, et erinevad naised võivad näha ühte ja sama meest väga erinevatest perspektiividest.

Väärtushinnangute erinevus

See anekdoot näitab ka, et erinevatel inimestel on erinevad väärtushinnangud. Esimese jaoks on oluline näiteks andekas näitleja, teise jaoks on oluline muusikaline andekus ja kolmanda jaoks keeleoskus. Neljanda jaoks aga meeldib see mees tema füüsikaliste võimete põhjal.

Kokkuvõtvalt

See lugu rõhutab erinevate naise väärtushinnanguid ja eelistusi. Kõik naised on unikaalsed ja vanasõna “ilu on vaataja silmades” kehtib tõesti. Kõik naised leidsid Johnny Deppis erinevad omadused, misid nad hindasid ja mis olid neile meeltmööda.

Märksõnad: “Johnny Depp”, “naised”, “meeldimine”, “erinevused”, “vaated”

Oli kord mees, kes oli väga edukas ja jõukas. Otsustas mingil põhjusel annetada erinevatesse erakondadesse – Sotsiaaldemokraatlikku erakonda, Reformierakonda ja Keskerakonda.

Jõudis esmalt Sotsiaaldemokraatide kontorisse ja kamandas: “Võtke minu käest sajatuhandene annetus!” Pani kohvri lauale ja lahkus. Peasekretär, rõõmust tulipunane, sõnas: “Nüüd saame esimesena eesti poliitikas ära muuta moonutatud ostate süsteemi!”

Järgmisena jõudis Reformierakonda, lõi jällegi suure kohvri lauale ja kamandas: “Võtke minu käest sajatuhandene annetus!” Peasekretär, rõõmust valge nagu lumi, hüüatas: “Nüüd saame korraldada korraliku konverentsi jõukuse haldamisest!”

Lõpuks jõudis mees Keskerakonna kontorisse, pani kohvri lauale ja ütles: “Võtke minu käest sajatuhandene annetus!” Peasekretär, rõõmust roheline nagu rohi, sõnas: “Nüüd saame korraldada korraliku vastuvõtu kõigile keskpartei liikmetele!”

Mees naeratas, keerutas kiirelt kohvri lukud lahti ning laiutas käsi: “Tühjad!” Siis naeratas veel laiemalt ja ütles: “Vaadake, ma annan teile ideid, mitte raha!”

Märksõnad: “annetus”, “erakonnad”, “kohver”

Võlur Viido, tuntud vanade Eestlaste hulgas kui mees, kes “teeb trikke”, sattus ühel päeval järjekordsele talupoegade kogunemisele. Võlur Viido sai nime “trikimees” seetõttu, et ta oskas imelike asju tekitada, näiteks muuta lehmapiimalt värvi või teha “nõiaväel” arvutusi.

Trikk, mis ei õnnestunud

Ühel päeval otsustas Võlur Viido näidata talupoegadele oma uut trikki. Ta võttis taskust väikese pudeli, milles oli imelik sinine vedelik, mille olemust keegi ei teadnud. Ta kutsus ühe talupoja, kellele andis pudeli ja ütles, et see peaks muutma tema lehma piima “nõiaväel” roosaks. Talupoeg naeris ning läks proovima, mõeldes, et “See on hea nali!”.

Välja kukkunud trikk

Järgmisel hommikul tulid kõik talupojad Võlur Viido juurde naeratades. Nad teadsid, et Võlur Viido on huvitav mees, kuid samas teadsid nad, et roosat piima pole olemas. Nad olid temast siiski huvitatud, sest Viidol oli alati lõbusaid lugusid rääkida. Kõik talupojad olid pisut pettunud, kui selgus, et roosat piima pole olemas, aga mõistsid, et see oli lihtsalt üks lõbus Võlur Viido trikk. Isegi talupoeg, kes roosat piima ootas, naeris ja ütles: “See oli hea nali, Viido!”.

Märksõnad: “Võlur Viido”, “trikk”, “talupoeg”, “nali”.

Oli vana hea aeg kui vargad olid veel ausad mehed.

Erastamise ajal, kui firmaomanik kamandas oma töötajaid: “Kõik tööriistad peavad õhtuks olema töölaua peal!”

Vastselt erastatud firmat juhtiv omanik oli aru saamas, et ta töötajad varastavad. Tulemuseks lõi tema pähe mõtte, et töö lõppedes peavad kõik tööriistad laual olema, et ta saaks kontrollida, mis on jäänud ja mis mitte.

Tulemus oligi, et kõik tööriistad olid laual iga päeva lõpus. Nädal pärast seda märkas ta, et nüüd varastatakse lauasid.

**Moraal **

Eestlased on leidlik rahvas ja kui meil on vaja midagi varastada, siis teeme seda põhjalikult. Ja kui keegi ütleb, et “ah, see on vana nali” või “see on liiga ilmne”, siis tuleb meenutada, et iga vana nali on kellegi jaoks uus.

**Märksõnad: ** “varastamine”, “firma”, “omanik”, “tööriistad”, “laud”, “erastamine”, “Eestlased”

Mees läks vanasse külasse ja nägi, et seal töötas vana sepp. Ta jäi seppa vaatama ja märkas, et sepp kasutas töös kuldset vasarat. Mees ei suutnud uskuda oma silmi ja küsis sepa käest, kas see on tõesti päris kuldst vasar.

Sepp vastas rahulikult: “Tõepoolest, see on minu kuldvasar. Mulle see meeldib, nii et ma kasutan teda. Kui sa tahad, võin sulle ka ühe teha.”

Mees haaras õhinaga võimalusest ja palus, et sepp teeks talle samasuguse kuldvasara. Sepp nõustus tingimusega, et mees toob talle vajaliku koguse kulda.

Mees tõi vasara valmistamiseks kulda ja sepp hakkas tööle. Kui vasar sai valmis, andis sepp selle mehele ja ütles: “Nüüd on sul ka oma kuldvasar. Aga ära unusta, et töö ei tee sulle töölist, vaid tööline teeb tööd. Kuldsed tööriistad ei muuda su tööd paremaks, vaid hea töö tuleb toormest, tööriistast ja meistrikäest.”

Mees tänas seppa ja lahkus, kuid igas töös, mida ta püüdis teha kuldvasaraga, nägi ta, et sepp oli õigus. Kuldvasar tegi töö isegi raskemaks: see oli raske, kuumenes kergesti ja oli tuim. Vaatamata sellele, et see oli kallis ja ilus, oli see tohutult ebaefektiivne tööriist.

Märksõnad: “vana sepp”, “kuldvasar”, “tööriist”, “töö”

Eesti vesiRattal on ikka paar venelast rippumas. Üks venelane küsib eestlaselt, mismoodi ta niimoodi kaugele merre on saanud. Eestlane seab end targema näoga ning ütleb: “Mina olen Eesti mees. Ujun niipalju, kui tahan ja sinna, kuhu tahan. Lihtne!”

Natukene aega hiljem näeb eestlane, et sama venelane paneb vette. Ta karjub talle meeleheitlikult järele: “Kuule, hoia eemale! Siin on suur kari haikalu!” Venelane aga kehitab õlgu ja ujub edasi.

Tahapoole vaadates näeb eestlane, kuidas venelasega kohe midagi hakkab juhtuma. Ta läheb vee alla ja jõuab vaevu pinnale tagasi. Eestlane mõtleb natuke ja karjub siis venelasele: “Kuule, ma näen, et sa oled paras pähkel. Kas sa tahad osta minult õlekõrt?”

Märksõnad: “Eesti mees”, “meri”, “venelane”, “õlekõrs”

Üks põlvkondadevanune Eesti anekdoot räägib jahimehest, kes läks metsa karu küttima. Ta veetis päevi metsas, aga karu ei leidnud.

Üks päev ei jõudnud jahimees enam kodu minna. Ta otsustas veeta öö ühes mahajäetud metsaonnis, kus oli alles jäänud suur peegel.

Jahimees oli endale teinud magamiseks sisse sealt leitud paberi ja kännu. Ta lamas seal poolunes, kui äkki hüppas tal süda pahaks – ta kuulis karu urinat!

Ta vaatas üles ja nägi peeglist karu. Jahimees kargas jalgadele, viskas relva õlale ja tulistas karu pihta, kuid karu ei langenud. Ta tulistas veel mitu korda, kuid karu ei langenud.

Jahimees eksis, sest tegelikult tulistas ta peeglisse ja mitte karu pihta.

Järgmisel hommikul leidis jahimees karu – ta oli surma saanud peegli killudest, mis pärast esimest lasku talle pihta lendasid.

Jahimees mõistis, et ta ei olnud läinud metsa karu, vaid iseenda hirmude küttima.

Märksõnad: “jahimees”, “karu”, “peegel”, “mets”

Kõrtsiomanik ja lusikad

Oli kord külarahvale tuttav kõrtsiomanik. Ta oli vastikult kitsi ja loomulikult oli selle teemaga seotud ka tema lemmikanekdoot.

“Teate,” jutustas ta, “mul oli siin külaline, rändur. Ta palus mulle ühel ööl ööbimiskohta. Ma olin talle vastutulelik ja lubasin tal katuse all peavarju leida. Samal ajal palusin tal siiski tarbitud söögi ja joogi eest vaevatasu.”

“Kuna tal raha polnud, otsustas ta, et maksab mulle tagasi varjupaiga eest, puhastades ja koristades mõisa. Kõik oli hästi, kuni ma märkasin, et mu kuldsed lusikad on kadunud. Arvake ära, keda ma süüdistama hakkasin?”

Rahvamass naeris ja naeris, sest nad teadsid vastust.

Süüdistuse kummaline põhjus

“Huvitav on see,” jätkas kõrtsiomanik oma naljaga, “et ma süüdistasin teda mitte sellepärast, et ta oli võõras, vaid sellepärast, et mul oli juba varem selline kogemus. Eelmisel korral oli mu lusikad varastanud mu oma naine. Niisiis, ma süüdistasin rändurit koheselt. Ma rääkisin talle, et kui ta mulle mu lusikad tagasi toob, siis ma ei tee talle midagi, isegi ei aja ta välja.”

Moraal loost

Rändur naeris ja andis mulle mu lusikad tagasi ilma vastupanu osutamata. Hiljem saime me isegi headeks sõpradeks.

Kõrtsiomanik lõpetas loo suure naeruga, kuid mitte igaüks ei naernud tema anekdoodi üle. Mõned pidasid seda õelaks ja teised lihtsalt rumalaks.

Märksõnad: “kõrtsiomanik”, “kuldsed lusikad”, “rändur”, “süüdistus”.

August tegeles terve päeva põllutöödega ja hilisõhtul jõudis tagasi koju. Ta võttis oma vanad raamatud ette ja hakkas vaikselt luuletama. Valmis kirjutades mõõtis ta luuletuse veel kord läbi ja jäi rahule.

Järgmisel hommikul teatas ta kogu perele: “Kirjutasin eile ühe luuletuse! Mõõtsin ka läbi – neli rida, neli sammu. Jalg mõõdas täpselt.”

Poeg küsis: “Isa, kas luuletust loetakse jalaga või südamega?”

August vastas: “Südamega, poeg. Kuid mida saab südamega loetud, peab jalg mõõtma.”

Märksõnad: “luuletus”, “jalg”, “süda”