Kohtumine seapasaga

Üks vana Eesti anekdoot räägib kohtumisest seapasaga. Jutt käib umbes nii:

Kaks meest olid seaprofiid. Üks neist läheb teise juurde külla ja märkab, et too on kodus tõeliselt suure, mitu meetrit pika seapasaga. Ta küsib imestunult: “Miks sul selline pikk seapasakas on?” Teine vastab: “Ah, see oli minu vanaisalt päritud. Ta käskis mul selle eest iga hinna eest hoolitseda, aga ma ei suuda seda enam kauem taluda. Ma ei tea, kuhu seda panna ja iga kord, kui ma majast välja lähen, komistan selle otsa.”

Esimesel mehel tekib mõte ja ta ütleb: “Mul on sellele pasakale hea lahendus. Lõika see lihtsalt natuke lühemaks.” Teine vaatab teda mõne sekundi pärast nõutult ja vastab siis: “Kas sa oled hull? See on pärandvara!”

Järeldus

Eesti anekdoodid annavad sageli edasi iroonilist sõnumit või näitavad, kuidas lihtne loogika võib ootamatult keeruliseks muutuda. Selle anekdoodi moraal on, et mõnikord võime olla nii keskendunud asjade ajaloolisele väärtusele, et unustame nende otstarbeka kasutamise.

Märksõnad

“seapasakas”, “pärandvara”, “lõika”.