Mees läks vanasse külasse ja nägi, et seal töötas vana sepp. Ta jäi seppa vaatama ja märkas, et sepp kasutas töös kuldset vasarat. Mees ei suutnud uskuda oma silmi ja küsis sepa käest, kas see on tõesti päris kuldst vasar.
Sepp vastas rahulikult: “Tõepoolest, see on minu kuldvasar. Mulle see meeldib, nii et ma kasutan teda. Kui sa tahad, võin sulle ka ühe teha.”
Mees haaras õhinaga võimalusest ja palus, et sepp teeks talle samasuguse kuldvasara. Sepp nõustus tingimusega, et mees toob talle vajaliku koguse kulda.
Mees tõi vasara valmistamiseks kulda ja sepp hakkas tööle. Kui vasar sai valmis, andis sepp selle mehele ja ütles: “Nüüd on sul ka oma kuldvasar. Aga ära unusta, et töö ei tee sulle töölist, vaid tööline teeb tööd. Kuldsed tööriistad ei muuda su tööd paremaks, vaid hea töö tuleb toormest, tööriistast ja meistrikäest.”
Mees tänas seppa ja lahkus, kuid igas töös, mida ta püüdis teha kuldvasaraga, nägi ta, et sepp oli õigus. Kuldvasar tegi töö isegi raskemaks: see oli raske, kuumenes kergesti ja oli tuim. Vaatamata sellele, et see oli kallis ja ilus, oli see tohutult ebaefektiivne tööriist.
Märksõnad: “vana sepp”, “kuldvasar”, “tööriist”, “töö”
