Möödasel suvel otsustas vana mees järve äärde kalale minna. Ta viskas oma võrgu vette, mõtles oma elu peale ja oli rahus. Ühtäkki märkas ta midagi kummalist – üks kala ujus otse tema võrku. Kuid see polnud tavaline kala, vaid kuldne kala!
Kuldne kala vaatas vanameest mõtlikult ja ütles: “Kui sa mind nüüd vette tagasi lased, siis täidan su ühe soovi.” Vana mees mõtles natuke ja ütles lõpuks: “Võta mu võlad ära.”
Kala vaatas teda mõtlikult ja vastas lõpuks: “Ma olen vabandan, aga ma olen ainult kala, mitte pangatöötaja. Kas sul on mõni muu soov?” Vana mees mõtles veel hetke ja ütles siis: “Tee mind siis nooremaks.”
Kala naeris ja ütles: “Ma olen kala, mitte plastiline kirurg. On sul mõni teine soov?” Vana mees mõtles veel kord ja ütles siis:”Tee mind rikkaks.”
Kala naeris taas ja ütles: “Ma olen kala, mitte miljonär. Kas sul on mõni realistlikum soov?”
Lõpuks otsustas vana mees: “Hea küll, tee mulle siis üks võileib.” Kala pööritas silmi, aga plaksutas siiski oma uimedega ja järsku oli võileib vanamehe käes. “Näed, see oli lihtsam,” naeris kala ja ujus minema.
Märksõnad: “vana mees”, “kuldne kala”, “soov”
