Kord oli üks põhjalik hundu Sellestäiast, kes otsustas ära lõbusalt aega veeta ja varjuda. Ta läks metsa ja varjus täpselt tuulde. Varsti märkas ta, et tal oli läinud kooli üks Sellestäia sõber. Sellestäiast oli eriti õnnelik näha oma sõber ja ta otsustas teda üllatada. Niipea, kui ta haaras tuult, oli ta sõber temast ikka veel täiesti teadmata. Ta hüppas sõbrale otsa ja hakkas teda oma habemega krabistama! Sõber oli üllatunud ja üsna maha löödud tema lõbusast üllatusest. “Mida sa siin teed?” sõber küsis. “Aga ma olin lihtsalt tuulde varjunud!” vastas Sellestäiast õnnetult.
Märksõnad: “sellestäiast”, “tuulde”, “ma”, “oma”, “sõber”
