Jaan oli jõudnud esimest korda elus suurlinna ning nägi seal imelikku asja – tänaval seisid üksteisest umbes saja meetri tagant postid, millel oli küljes kõlar ja toru. Tegu oli tänapäeva mõistes avaliku telefoniga, aga Jaan polnud sellisest imeloomast kunagi kuulnud.
„Mis asi see on?” päris Jaan kohaliku elaniku käest.
„See on telefon, kui räägid ühte otsa, siis teine inimene kuuleb sind kaugel teises linnas,” seletas kohalik.
„Ohoo,” imestas Jaan ning mõtles tükk aega. Järsku haaras ta toru ja karjus sinna:
„Hei, Juku! Too kohe koju lehm karjamaalt ära, taevas on musti pilvi täis, hakkab sadama!”
“Märksõnad”: “Jaan”, “telefonipost”, “anekdoot”, “suurlinn”, “telefon”, “lehm”, “karjamaa”, “ilm”
