Osmo sõitis kapsal Lihulasse laupäeva õhtul. Aga nii kuradima palju kapsaid läks üle tuule kõrval eest ära, et Osmo jõudis koju alles sellel ööl, mil ta minema läks.
Osmo ärkas järgmisel hommikul, vaatas palavust ja ütles oma naisele: “Ma usun, et ma täna Lihulasse ei jõua. Aga mida sa arvad, kas me peaksime kapsapüügitegevust alustama?”
Naisele meenus seepeale jutu ainuke lõpp ja ta karjus: “Küll me hakkame kapsapüügiga tegelema! Küll! Küll! Küll!”
Märksõnad: kapsad, Lihula, tuul, Osmo, kapsapüük
