Mul oli üks kolleeg, kes oli pidevalt üllatav. Ta oli nii lahke, et ta oli alati nõus abistama teisi. Ühel päeval asus ta kalapüügiretkele ja kui ta oli kalale sõitnud, lubas ta meile, et ta sealt tagasi tuleks “kui Aare on ookeanis”. Me tõstatasime silmad taevasse, kuna ei saanud aru, kuidas ta plaanis Aaret ookeanisse tuua.
Lõpuks, päevad hiljem, tuli ta meieni, heittis meile karude näoga naeratuse, ulatas käe ja ütles: “Mul on teie jaoks aare!”. Me silmitsesime üllatunult ja tal oli väike paberkott – täis puuvilju ja rohkelt head tuju.
Märksõnad: “aare”, “ookean”, “paberkott”
