Üks ärimees läks maale oma uue, luksusliku autoga. Äkki auto seiskus ega liikunud edasi. Ärimees astus autost välja, vaatas alla ja nägi, et jalad olid läbi kukkunud. Ta läks lähimasse külla otsima kedagi, kes oskaks autot parandada.
Ta jõudis sepikotta, millega kaasnes tugev, rütmiline haamriheli. Ärimees astus sisse ja sepp tõstis pilgu haamrist ja alasi vahelt, et teda tervitada. Ärimees selgitas sepal talle toimunud õnnetust ja sepp lubas autot vaadata.
Sepp uuris auto jalgealust ja ütles: “See tuleb läbi keevitada. Ma saan selle tunni ajaga tehtud.”
Ärimees imestas: “Kuidas sina, vana sepp, oskad nii kõrgtehnoloogilist autot parandada?”
Sepp naeris, “Mina juba lapsest saati õppinud keevitama. Ega’s see auto nii keeruline pole. Lihtsalt raud on õhem ja kergemini sulav.”
Ärimees küsis uudishimulikult, “Aga kuidas sa tead, mis sulami kasutada?”
Sepp naeratas ja vastas: “Tead, kas ma saan siis aru, mis vahet seal metallidel on? On vaja keevitada, nii ma keevitan. Ega ma ei tea, mis sulam see raud on. Aga oskan keevitada, nii et püsib.”
Seda kuuldes ärimees punastas ja kiirustas: “Ei, ei, ma leian küll professionaali.”
Kahe nädala pärast olid ärimehe auto jalad lõpuks parandatud. Mis sest, et arve oli kolm korda suurem kui oleks olnud sepa juures.
Märksõnad: anekdoot, anekdoodid
