Esmalt limpsas Tallinna tänavatel üks meessoost väiksemat sorti jalgrattaomanik. Ta sõitis üksi ja üritas näidata, et tal oli nii palju haarata, et tal ei olnud aega endaga midagi teha.
Kuid mõnec võhmale mööda sõitevale jalgrattaomanikule tabas Äkki tema vaateväljas vana tuttav. Ta kõntis oma jalgrattaga oma nina ees ja nägi alati välja nagu oleks tal ebamugav ja väsinud.
“Mulle tundub, et tema on üsna palju sõitnud,” mõtles jalgratta ametnik. “Ma lihtsalt ei saa uskuda, et ta on veel edasi liikumas!”
Ta peatus ja hüüdis: “Hei, teie olete ju!!! Mis teil juhtus? Kas te ei peaks puhkama?”
Vana tuttav-jalgrattaomanik vastas: “Ma tõesti peaksin, aga mul pole kuhugi minna.”
Märksõnad: “jalgrattaomanik”, “tuttav”, “puhkama”.
