Elas kord üks tore vanaema, kes armastas väga jäneseid. Ta oli neist ümbritsetud, sest tema kodus oli tervelt kolm jänest – Nupsik, Pommu ja Tillu. Iga päev sai vanaema neid silitada, hellitada ja nendega juttu ajada.
Ühel päeval otsustas vanaema minna jäneste maailma. Ta tahtis näha, kus jäneste kogukonnad elavad ja kuidas nad seal omavahel suhtlevad. Niisiis, vanaema võttis oma korvi ning suundus metsa poole.
Kui ta jõudis jäneste maailma sissepääsu juurde, avastas ta, et see oli täis erinevaid värvilisi väravaid. Oli sinine värav, roheline värav, punane värav ja isegi kuldne värav. Kõige ilusam neist väravatest oli aga hõbedane värav, mis säravalt kutsus vanaemat enda poole.
Vanaema otsustas siseneda hõbedasest väravast ning astus sellest läbi. Ta oli üllatunud, kui avastas end jäneste suurest külast. Kõikjal olid jäneste majad, jäneste poed ja isegi jäneste pargid. Vanaemale meeldis siin väga ning ta hakkas ringi vaatama.
Ühel hetkel märkas vanaema aga midagi imelikku. Ta nägi, kuidas üks hästi suur jäneseupermann hüppas hooga mööda linna ja kogus kõikide teiste jäneste kommid endale. Vanaema läks hoopis pahaselt selle jänese juurde ja ütles: “Mis sa teed, võtad teistelt kõik ära? See pole ju aus!”
Jäneseupermann naeris vastu ja vastas: “Aaa, ära muretse! Mina olen siin vanaema ja mul on jänestega erisuhed, seega mul on õigus kõik nende kommid endale võtta!”
Vanaema oli pahane, aga ta mõtles, et pole tasemel temaga diskuteerida. Ta leidis hoopis teise jänese, kes oli vaene ja kel polnud ühtegi kommi. Vanaema pani talle mütsi räpakile ja ütles: “No nii, sina oled täiesti ilma kommide ja jänesteta! Aga ärme muretse, käi minuga kaasa ja ma teen sulle ühe suure portsu maailma kõige paremaid komme!”
Nii nad koos läksidki jäneste maailma tuntuimasse kompupoodi ning ostsid kotitäie kõige magusamaid maiustusi. Vaene jäneseke oli üliõnnelik ja tänas vanaemat sadu kordi.
Lõpuks, kui vanaema oli oma seiklusega lõpule jõudnud ja oli tagasi oma kodus, ütles ta rõõmsalt jänestele: “Teie hõbedane maailm võib olla küll väga ilus ja ahvatlev, aga parim asi on ikkagi jagada rõõmu ja armastust teistega. See teeb kõigile südame soojaks!”
Ja nii jäi see tore lugu jänestest südamekidritesse ning jutustas seda edasi ka teistele.
“Maiustused”, “jäned”, “vanaema”
