Eesti vanaisa läks kirbuturule ja leidis sealt müügiks pandud vana, kulunud näoga kellamehe putka. Kellamees seletas vanaisale, et üks kell on maagiline ning suudab rääkida mineviku kohta. Vanaisa ostis intrigeeriva kella ja viis selle koju.
Õhtul, kui vanaisa kella seinale riputas, küsis ta kellalt: “Näita, mis minu minevikus on olnud!” Kell hakkas kukkuma: kuku-kuku, kuku-kuku. Kell kukkus kaksteist korda, kuid siis jätkas: kolmteist, neliteist, viisteist…
Vanaisa ehmus ja hõikas: “Peatu, peatu! Ma usun, et suudad rääkida mineviku kohta, aga ära räägi nii pikalt!”
Märksõnad: "vana", "kell", "kirbuturg", "minevik", "anekdoot"
