Süündmuspaik: Matemaatikatund
Keset matemaatikatundi avastab Koolipoiss, et tema joonlaud on kadunud. Ta otsib ja otsib, kuid kraamib üles vaid pinalis loitvad pastakad ja kustukummi. Koolipoiss on segaduses, sest tal on vaja joonistada täiuslik sirgjoon ning selleks on hädasti vaja joonlauda. Kui joonlaud jääb leidmata, on oht saada matemaatikaõpetaja pahameele osaliseks.
Lahendus: Vanaema nõuanne
Õnnetu Koolipoiss mõtleb, mida ta peaks tegema. Siis tuleb talle meelde, mida ta vanaema talle alati ütles – “poiss, kui sa midagi leiad, siis pane see kohe kindlasse kohta.” Koolipoiss hakkab mõtlema, kus see “kindel koht” võiks olla. Kas see oli tema ranits? Või hoopis kooli kapi peal? Või äkki see leiab aset hoopis tema pinalis? Koolipoiss otsustab järgida vanaema nõuannet ja alustab otsimist.
Lõpp: Anekdootlik tulemus
Lõpuks, pärast tervet matemaatikatundi otsimist, leiab Koolipoiss oma joonlaua sealt, kust ta seda kõige vähem oodata oskas – tema õpiku vahelt! Koolipoiss naerab südamest, aru saamata, kuidas see sinna sai. Matemaatikaõpetaja aga vangutab pead ja ütleb: “Kui sa oleksid rohkem tähelepanelik, siis ehk oleksid sa selle juba varem üles leidnud.”
Märksõnad: “Koolipoiss”, “matemaatikatund”, “joonlaud”, “otsimine”, “vanaema nõuanne”.
