Vanaema otsustas koju elektroonikat tuua ja ostis televiisori, raadio, arvuti ja muud tarvikud. Ta palus oma lapselapsel need üles seada. Lapselaps tegi kõik nii, nagu vanaema oli palunud. Järgmisel päeval helistas vanaema oma lapselapsele ja ütles: “Ma tegin kõik nii, nagu sa ütlesid, kuid ma ei saa ikka veel elektroonikakaupluse müüjaga raadiot kuulates vestelda.” Lapselaps vastas naerdes: “Vanaema, raadio on ainult kuulamiseks, selle kaudu ei saa rääkida.”

Vanaema harjumused

See anekdoot näitab, et tehnoloogia on mõnel inimesel endiselt raske mõista, eriti eakatel. Samuti mängib see naljaga vanaema süütuse ja naiivsuse peale, arvates, et saab otseülekande kaudu müüjaga suhelda.

Tehnoloogia ja eakad

See on klassikaline anekdoot, mis on aastate jooksul püsima jäänud. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see teeb nalja vanemate inimeste arvelt, peegeldab see tegelikult paljude eakate inimeste kogemust, kes on pidanud kohanema kiiresti areneva tehnoloogiaga.

Märksõnad: “vanaema”, “elektroonika”, “lapselaps”, “raadio”

Kohtumine seapasaga

Üks vana Eesti anekdoot räägib kohtumisest seapasaga. Jutt käib umbes nii:

Kaks meest olid seaprofiid. Üks neist läheb teise juurde külla ja märkab, et too on kodus tõeliselt suure, mitu meetrit pika seapasaga. Ta küsib imestunult: “Miks sul selline pikk seapasakas on?” Teine vastab: “Ah, see oli minu vanaisalt päritud. Ta käskis mul selle eest iga hinna eest hoolitseda, aga ma ei suuda seda enam kauem taluda. Ma ei tea, kuhu seda panna ja iga kord, kui ma majast välja lähen, komistan selle otsa.”

Esimesel mehel tekib mõte ja ta ütleb: “Mul on sellele pasakale hea lahendus. Lõika see lihtsalt natuke lühemaks.” Teine vaatab teda mõne sekundi pärast nõutult ja vastab siis: “Kas sa oled hull? See on pärandvara!”

Järeldus

Eesti anekdoodid annavad sageli edasi iroonilist sõnumit või näitavad, kuidas lihtne loogika võib ootamatult keeruliseks muutuda. Selle anekdoodi moraal on, et mõnikord võime olla nii keskendunud asjade ajaloolisele väärtusele, et unustame nende otstarbeka kasutamise.

Märksõnad

“seapasakas”, “pärandvara”, “lõika”.

Juku tuleb koolist õhtul koju ja küsib emalt: “Emme, mis vahe on kukkumisel ja kukutamisel?” Ema vastab: “Kui sa kukud puu otsast maha, siis sa kukud. Aga kui keegi su puu otsast maha tõukab, siis sind kukutatakse.”

Juku mõtleb mõned sekundid ja küsib siis: “Emme, kas kukk kukkus või kukuti kukk?” Ema vastab: “Ei saa aru, mida sa tahad öelda.”

Juku näitab aknast välja ja ütleb: “See kukk seal kanalaudas, kas tema kukkus või kukuti ta sinna?”

Märksõnad: “Juku”, “kukk”, “kukkumine”, “kukutamine”

Möödasel suvel otsustas vana mees järve äärde kalale minna. Ta viskas oma võrgu vette, mõtles oma elu peale ja oli rahus. Ühtäkki märkas ta midagi kummalist – üks kala ujus otse tema võrku. Kuid see polnud tavaline kala, vaid kuldne kala!

Kuldne kala vaatas vanameest mõtlikult ja ütles: “Kui sa mind nüüd vette tagasi lased, siis täidan su ühe soovi.” Vana mees mõtles natuke ja ütles lõpuks: “Võta mu võlad ära.”

Kala vaatas teda mõtlikult ja vastas lõpuks: “Ma olen vabandan, aga ma olen ainult kala, mitte pangatöötaja. Kas sul on mõni muu soov?” Vana mees mõtles veel hetke ja ütles siis: “Tee mind siis nooremaks.”

Kala naeris ja ütles: “Ma olen kala, mitte plastiline kirurg. On sul mõni teine soov?” Vana mees mõtles veel kord ja ütles siis:”Tee mind rikkaks.”

Kala naeris taas ja ütles: “Ma olen kala, mitte miljonär. Kas sul on mõni realistlikum soov?”

Lõpuks otsustas vana mees: “Hea küll, tee mulle siis üks võileib.” Kala pööritas silmi, aga plaksutas siiski oma uimedega ja järsku oli võileib vanamehe käes. “Näed, see oli lihtsam,” naeris kala ja ujus minema.

Märksõnad: “vana mees”, “kuldne kala”, “soov”

Süündmuspaik: Matemaatikatund

Keset matemaatikatundi avastab Koolipoiss, et tema joonlaud on kadunud. Ta otsib ja otsib, kuid kraamib üles vaid pinalis loitvad pastakad ja kustukummi. Koolipoiss on segaduses, sest tal on vaja joonistada täiuslik sirgjoon ning selleks on hädasti vaja joonlauda. Kui joonlaud jääb leidmata, on oht saada matemaatikaõpetaja pahameele osaliseks.

Lahendus: Vanaema nõuanne

Õnnetu Koolipoiss mõtleb, mida ta peaks tegema. Siis tuleb talle meelde, mida ta vanaema talle alati ütles – “poiss, kui sa midagi leiad, siis pane see kohe kindlasse kohta.” Koolipoiss hakkab mõtlema, kus see “kindel koht” võiks olla. Kas see oli tema ranits? Või hoopis kooli kapi peal? Või äkki see leiab aset hoopis tema pinalis? Koolipoiss otsustab järgida vanaema nõuannet ja alustab otsimist.

Lõpp: Anekdootlik tulemus

Lõpuks, pärast tervet matemaatikatundi otsimist, leiab Koolipoiss oma joonlaua sealt, kust ta seda kõige vähem oodata oskas – tema õpiku vahelt! Koolipoiss naerab südamest, aru saamata, kuidas see sinna sai. Matemaatikaõpetaja aga vangutab pead ja ütleb: “Kui sa oleksid rohkem tähelepanelik, siis ehk oleksid sa selle juba varem üles leidnud.”

Märksõnad: “Koolipoiss”, “matemaatikatund”, “joonlaud”, “otsimine”, “vanaema nõuanne”.

Vanaproua läheb optilise salongi ja otsustab soetada endale prillid. Salongi töötaja mõõdab vanaproua nägemist ning pakub talle sobivate klaasidega prille. Lõpuks on prillid valitud ja kohandatud ning vanaproua asub salongist väljuma.

Astudes ustest välja, avastab vanaproua, et unustas maha oma kepi. Ta pöördub tagasi salongi ja ütleb töötajale: “Oh kui tore! Nüüd ma näen nii hästi oma uute prillidega, et unustasin isegi oma kepi maha!”

Peamised märksõnad: “vanaproua”, “prillid”, “optiline salong”, “kepi”.

Väike Juku läks õunaaias, et püüda oma naabri vanaema värskeid õunu. Just kui ta oli saanud esimese õuna, ta kuulis kõva hääle tagant, “Juku, Jumal sind näeb!”.

Stseeni kirjeldus

Väike Juku jooksis ära kohkudes, kuid siis peatus, mõtles natuke ja tuli tagasi. Ta otsis läbi oma taskud ja leidis peegli. Ta suunas peegli taeva poole ja ütles: “Jumal, vaata, mis toimub teisel pool aeda!”

Märksõnad

“Väike Juku”, “õunaaias”, “Jumal”, “peegel”, “teisel pool aeda”.

Ühel päeval kohtusid Eesti talumehed Zahhartšikuga.

Zahhartšik uuris talumeestelt: “Kas teil mõisnikud on?”

Eesti mehed vastasid: “On.”

Zahhartšik küsis edasi: “Kas mõisnikud teid peksavad?”

Eesti mehed vastasid jälle: “Peksavad.”

Siis hakkas Zahhartšik silmi punnitama ja urises: “Miks te siis mõssasid ei viska?”

Eesti mehed vaatasid ringi ja ütlesid vastu: “Mida visata? Mõisnikud on juba ammu mõisad maha müünud ja kuskile põgenenud. Saage aru, teil pole jälle midagi maha võtta…”

Märksõnad: “Eesti”, “mehed”, “Zahhartšik”, “mõisnikud”, “peksavad”, “maha müünud”

Anekdood pärit Eesti rahva rikkalikust huumorivarast.

Anekdoodi sissejuhatus

Eesti rahvahuumor on varieeruv, irooniline ja pea alati omanäoline. Järgnev rahvapärimuslik anekdoot on mitmeti huvitav, sisaldades nii vaeste eestlaste leidlikkust kui ka rikaste sakslaste nõutust.

Sündmustik

Rikas saksa mees läheb ühel päeval mööda talusid, et näha, kuidas estid oma maadel töötavad. Ta jõuab ühe talu juurde, kus eestlane parajasti põllu peal vaeva näeb.

Saksa mees vilistab eestlasele ja hüüab: “Hei, est! Mis sa teed seal?”

Eestlane vaatab üle õla, tõstab korraks lõua ja vastab lühidalt: “Kivi vean.”

“Kivi vean?” kordab saksa mees segaduses. “Miks sa kivi veed?”

Eestlane mõtleb hetke ja naeratab siis õelalt. “Et homne päev oleks kergem,” vastab ta rõhutatult ja tõmbab kivi edasi.

Saksa mees vaatab eestlase järele ja ei saa ikka veel aru – mis kummaline mäng see on, kus kive veetakse põllu peal, et homne päev oleks kergem?

Anekdooodi lõpplahendus

Sellest päevast peale mööda talusid ringi käies püüdis saksa mees aru saada, mis otstarvet kivide vedamine põllul täidab. Mõistus aga ei suutnud leida mõistlikku selgitust.

Märksõnad

“eestlane”, “saksa mees”, “kivi vean”, “talud”

Eesti külas oli mees, kes tundis sügavat kahtlust kuudutaja vastu. Ühel päeval lähenes ta kuudutajale ja ütles: “Ma ei usu, et sul on tegelikult võimeid. Sa ei saa öelda, mis mu taskus on!”

Kuudutaja naeratas ja ütles: “Ah, ma ei pea tundma, mis su taskus on. Ma pean lihtsalt tundma, mida sa tunned. Ja sa tunned kahtlust.”

Mees jääb hetkeks mõttesse ja ütleb seejärel: „Vau, kuudutaja, sina oled ikka tõeline meister!“

Märksõnad: “mees”, “kuudutaja”, “kahtlust”.